Elumärk
12.8.2008 filmiMÖLA
Tegelikult peaks siin olema suur comeback filmiarvustus - Tartus näidati nimelt uut Eesti (setu) filmi “Taarka”. Aga isiklikud ja maailmamured on võtnud igasuguse filmivaatamise tuju. Alles eile õhtul sain teada, et Gruusias Gori linnas töötav tuttav on elus. Tuli poolakate abiga üle piiri ja lendab hommikul Varssavisse. Elus on ka tuttava tuttav (mitte eestlane) - noor neiu, keda ühes Pekingi söögikohas Tiibeti lipuvärvides randmepaela tõttu rünnati.
Tõeline kommunist täitis oma püha kohust - endast nõrgemale vastassoo esindajale kätega kallale. Punamiilits tuli kohale, otsis kannatanu läbi, konfiskeeris randmepaela kui “asitõendi” ja võttis ründaja endaga kaasa - mingit infot ei vahetatud, tunnistust ei nõutud. Ainsaks märgiks lõhkine huul ja toidust määrdunud riided. Peab vist õnnelik olema, et teda ennast kaasa ei võetud.
Pean ennast mõõdukaks tervisesportlaseks ja eeskujulikuks tugitoolisportlaseks. Olümpiamängud peaks olema täielik maiuspala, aga seekord väldin neid põhimõtteliselt ja piirdun spordiuudistega. Loomulikult mitte selle konkreetse intsidendi tõttu, vaid üldise protesti märgiks (Hiina on mu käitumisest kindlasti löödud). Pekingi olümpia jääb igaveseks ajalukku kui genotsiidiolümpia. Loodan, et vähemalt teiselt türannilt võetakse (praegusi sündmusi arvestades) 2014. aasta olümpiaõigused ära.
Ma ei saa tegelikult aru, kust see postitus tuli. Tõenäoliselt 22 tunnisest ärkvelolekustvõi Gruusia veinidest.
- - -
Vabandan kõigi nende eest, kes lootsid siit leida filmi “Proof of Life” (2000) põhjalikku ülevaadet.
Sildid: pulliila
Soprano arvab:
Nüüd on uut elumärki vaja