Mõned päevad hilinenud poolkohustuslik aastalõpupostitus. Filmiaastat veel kokku võtta ei saa, sest minu filmiaasta algab ja lõppeb veebruari teises pooles… koos Oscaritega. Paljud möödunud aasta parimad linateosed jõuavad minuni uue aasta kahe esimese kuu jooksul. Neid filme detsembris (PÖFFil) nähtud pärlitest lahutada tundub kuidagi vale. Seetõttu jätaks Purgi filmiauhinnad hetkel välja andmata ja keskenduks blogile.

Elu ootamatud käigud lõid plaanid pisut sassi - aega ei jätkunud mitte ainult ajaveebi, vaid ka paljude muude asjade jaoks. Eriti uhke oli 4 kuu pikkune paus juulist novembri lõpuni. Kirjutamata on umbes 30-st kinos nähtud filmist (+ kordusvaatamisele läinud vanad klassikud ja muu praht) Aasta peale laiali jagatuna tuleb ÜKS sissekanne nädala kohta. Lugejaskonna kasvatamisele see arvatavasti positiivselt mõjunud ei ole. Samas on tore aeg-ajalt värskeid logisi sirvida ja näha kuidas inimesed (näiteks ebatäpsele otsingutulemusele klikkides) on poolkogemata blogi avastanud ja siis järjest peaaegu kõik postitused läbi lugenud. Ilmselt siis keegi ikkagi leiab siit midagi, mis lugemist väärib. Google Analytics väidab külastuse keskmiseks pikkuseks täpselt 2 minutit ja vaadatud lehtede arvuks 2,19, mis on minu arvates väga kenad näitajad.

Ei ole õigust nuriseda, mõnel on veel raskem. Näiteks pole siiani päris selge, mis juhtus Eesti blogimaastiku eredaima tähe dumbuseriga. Tõenäoliselt vireleb oma elupäevade lõpuni Jaagup Kreemi rõskes keldris… Samal ajal on Inna ja Inne endiselt vabaduses… kus on siin õiglus? Möödunud aastal panid oma ajaveebi parooli alla mitmed blogimaailma solvunud “arvamusliidrid”. Blog.tr.ee esilehelt pilku üle lastes tekib tihti tunne nagu oleks sattunud Delfi kommentaariumi. Liiga palju suvalist möla ja ohkimist. Jah, blogid on lõpuks ometi massidesse jõudnud.
Krt kaotasin järje…

Filmipurgi kolm enim külastusi kogunud sissekannet:
1. Üks tsitaat ütleb rohkem kui tuhat sõna… (süüdi umbes 40 erinevat tsitaaditeemalist otsingufraasi, ilmselt pidi enamik googeldajatest pettuma)
2. “Magnus” - mis kurat toimub? (päevakajaline arutlus tsensuuritondi pealetungist)
3. Uuuu… uus Knight Rider (viimane lause ütleb kõik: Kurat kui mõttetu postitus)

Mis veel… Juunis ilmusid lehe päisesse tsitaadid, juulis muutis leht “Pimeduse rüütli” hulluse vaimus mõneks nädalaks välimust - Why So Serious.
Õnnestunuim filmiarvustus: Hea pätt on surnud pätt? - Tropa de Elite (2007)

- - -

Otsingusõnad… Avastasin alles aasta lõpus, et nii serveripoolne Awstats kui Google Analytics ei pea neti.ee-d otsingumootoriks ja seega ei salvesta sealt pärit otsingufraase. Sellest on kahju, sest Neti suunab minu juurde kaks korda rohkem inimesi kui Google. Teoreetiliselt võiksin kirjutada 3 rida koodi ja neti.ee otsingud ise andmebaasi lükata, aga millegipärast ei ole seda siiani teha viitsinud…

Populaarseimad filminimed:
californication (Red Hot Chili Peppers?)
lars and the real girl (üllatavalt palju)
tropa de elite (üllatavalt palju)
knight rider 2008
pimeduse rüütel
raudmees (Gunnar Grapsi laul?)

Mõned küsimused:
Why So Serious? - Why not…
mis kurat toimub mehed? - kokku küsiti seda kolm korda. Mis ma oskan vastata - majanduskriis, häda ja viletsus.
millised on tsehhi lipuvärvid? - sinine (#11457e), punane (#d7141a) ja valge; olen heas tujus ja panen pildi ka:
kui kiiresti jõuavad filmid kinno? - Välismaa filmid Eesti kinno? Päris kiiresti, aina sagedamini samal ajal kui filmi kodumaal… Kui ei ole silmas peetud välismaa filme ja Eesti kinosid, ei oska sellele süvafilosoofilisele küsimusele vastata.
kus filmiti magnus? - ei tea, aga tõenäoliselt ühe filmitegija korteris.
kuidas teha piltidest jooksev film? & kuidas teha oma piltidest filmi? -variante on kümneid, katsetamist võib alustada vana hea Windows Movie Makeriga; eestikeelsed õpetused.
mida vaadata pöffil? - liiga hilja, aga… Mida PÖFFil vaadata
kus on avaliku ja eraelu piirid? - piirid kõiguvad, sõltuvad konkreetse andmekaitseinspektsiooni ametniku hetketujust ja joobeastmest.

WTF rubriik:
mees (neti otsingutulemuste 10. lehelt, hakkas kogemata logist silma)
olema (google’i otsingutulemuste xx. lehelt)
tunne (sama nali)
peenise koopia
miki pille pille
mart laisk ropud laulud
tv6 sai pool
nahka eesti film batman
oscar parimale loomale
pur gis
algab bat man
soome filmi lõputiitrid
olegi sexy guy
batmani kiusaja
asperger on jama
ilma reklaamita ei saa me elada

- - -

Head uut!

Kuna talv pressib peale, on viimane aeg ära teha “uute sügissarjade” triloogia viimane osa ehk lühike ülevaade kõigest muust - draama, komöödia, ulme ja seiklus.

Uutest sarjadest on juba alla andnud:
Naeruribaga “Do Not Disturb” - ühe hotelli töökollektiivi raske elu
See sari läheb ajalukku kui sitcom, milles ei ole ÜHTEGI naerukohta (kuigi “taustapublik” lõkerdab nagu kord ja kohus)
Ja kolm naistele suunatud dramedyt…
“The Ex List” -  kaardimoor ennustab naisele, et kui ta aasta jooksul mehele ei saa, jääb ta igaveseks üksi. Kusjuures tema tulevane abikaasa on üks nendest kümnetest meestest, kellega tal juba varem suhe on olnud
“Valentine” - planeedil Maa elavad armujumalad, kes peavad üksteisele loodud paare kokku viima.
“Easy Money” - laenuhaide perekond ajab asju.

Komöödiad kõigepealt. Head nalja on raske teha… Ei, valetan, midagi naljakat suudab igaüks aeg-ajalt öelda. Luua humoorikas lugu ja 20 minutit (või terve hooaeg) inimeste meelt lahutada on hoopis keerulisem. Animatsioonide (South Park + Simpons-Guy-Dad) hoog on raugenud - sellest hooajast on ainsana meelde jäänud Family Guy bird-is-the-word ja South Parki USA presidendivalimiste lõpule pühendatud episood. Kaks suurepärast hooaega teinud “30 Rock” ei saa kuidagi hoogu üles. Ideed on täiesti otsas “Earli” ning “Kahe ja poole mehe” meeskonnal… Ainus sari, mis on suutnud enam-vähem oma taset hoida, on “The Office”. Aga ok, tagasi teemasse.

Kaks sitcomi, millelt eriti suuri vaatajanumbreid ei oodata ja seega lastakse neil edasi hingitseda… pigem tellitakse teine hooaeg, kui katkestatakse.
“Rita Rocks” - kahe tütre ema (Nicole Sullivan) tunneb, et elus on midagi puudu ning hakkab koos naabrite ja tütre peikaga garaaažis bändi tegema. Täpselt samasugune nagu kümned sarjad enne teda.

“Rita Rocksi” vanemat tütart mängiv Natalie Dreyfuss (jah, vana Richardi sugulane) on väga ilus inimene. See blogikülastja, kes netiavarustest Natalie vanuse üles leiab, kuulutatakse pidulikult otsingukunniks!

Sarjas “Gary Unmarried” peab Gary (Jay Mohr) oma kahe teismelise lapse, eksnaise ja uue sõbrannaga hakkama saama. Põhimõtteliselt on tegemist kerge variatsiooniga “Kahest ja poolest mehest”. Eksnaise osas Paula Marshall - see sama, kes “Californicationis” Hank Moodyle neegrilapse sünnitas…

- - -

Worst Week - Sam ja Mel on kaks noort inimest, kes valmistuvad abielluma ja ootavad oma esimest last. Sam püüab teha parimat, aga välja tuleb nagu alati - halvasti. Kõige hullema sellest saavad oma kaela Meli vanemad - isa mängib “That 70’s Show” Kurtwood Smith ja ema “Earli” Angela Clayton.
Põhimõtteliselt “Meet the Parents”  sarja kujul - kahjuks ei ole peaosatäitja Kyle Bornheimer päris Ben Stiller, piinlike momente ei lasta tõeliselt naljakaks areneda. Langeb kiiresti rutiini.

- - -

“Kath & Kim” - Austraaliast imporditud ja Ameerikale kohendatud sari NBC-lt, telekavas kohe pärast “Earli”. Kui “My Name is Earl” jälgib elu treileripargis, siis kõnealuses sarjas on ekraanil Ameerika white trashi eliit.

Oma abikaasa Craigiga tülli läinud Kim kolib tagasi ema juurde, kes on lõpuks leidnud oma elu armastuse - hiljuti 90 kilo alla võtnud võileivaäri omanik Phil Knight… Kimi rollis Selma Blair - näitlejanna, kes ennast koos Sarah Michelle Gellariga selle kurikuulsa stseeniga igaveseks kinoajalukku jäädvustanud;) Ema Kathi mängib üks Saturday Night Live’i kunagine tõmbenumber Molly Shannon.

Sarja tulevik on lahtine, arvatavasti lõpetatakse üks kahest: Earl või Kath & Kim. Ise annaks võimaluse viimasele. Sari vajab andekamaid kirjutajaid. Näitlejate taha asi kindlasti ei jää, mängivad lustiga ja hästi. Eriti hea on Selma Blair, kelle Kim on siiani parim paroodia “lollist Ameerika bimbost”. Blair on muide juba 36-aastane, ainult 8 aastat noorem kui tema tegelase ema mängiv Molly Shannon.

kath_and_kim.flv

stiilinäide

- - -

“Little Britain” - Inglismaalt imporditud ja Ameerikale kohendatud (peaosades samad koomikud) kuuosaline šketsisari. Võimalik, et tuleb lisa. Isiklikult pean originaali paremaks ja isegi see ei olnud minu arust väga hea. (Pooltel juhtudel naiseks riietatud) Matt Lucas ja David Walliams mängivad põhiliselt oma veidratele tegelastele, (absurdi)huumori osakaal jääb nõrgaks. Inglismaalt tuleb palju paremat kraami… Kasutan alati võimalust, et “Big Train” nimelist sarja reklaamida. Tegelikult juba 10 aastat vana asi, hüppelaud Simon Peggile. Kes veel näinud näinud pole, vaadake - lihtsalt geniaalne. Klipid youtube’is: link

- - -

“Testees”- haige sari, mille vaatamist ma lõpetada ei suuda. Sarja looja on kanada pervert Kenny Hotz, kes ka ise põgusalt ekraaniaega saab. Peategelased on kaks sõpra, kes töötavad Testicos katsejänestena. Ron Ja Peter testivad igas osas mingit ebareaalset toodet või ravimit - tulemuseks reeglina valu ja alandus…
Paljudele ei sobi selline huumor põhimõtteliselt. Igal juhul midagi uut ja teistsugust, mulle meeldib.

- - -

Kaks naistekat päikeselisest Kaliforniast. “Privileged” Palm Springist ja kultussarja(?) 90210 21. sajandi versioon Beverly Hillsist.
Esimene neist põhineb populaarsel noorteromaanil “How to Teach Filthy Rich Girls”. Noor ajakirjanik Megan jätab töö New Yorgi labases tabloidis ja tuleb tagasi koju, kus üks kõrgklassi kuuluv naine ta oma lastelaste tuutorina (tahavad mainekasse ülikooli saada) tööle võtab. Megan peab hakkama saama pirtsakate rikkur-plikadega, arvukate austajate ja samal ajal lappima suhteid perega.
Vaatasin paar osa - piisavalt kvaliteetselt tehtud, ekraanil ilusad inimesed, kes aeg-ajalt nutavad…
Tõenäoliselt ostab Kanal 2 vähemalt ühe neist juba järgmisel aastal Eestisse.

- - -

Kaks üsna kallist Aafrikas ja Uus-Meremaal filmitud seiklussarja.

“Crusoe” - veel üks versioon kõigile tuntud Robinson Crusoe loost, seekord seriaali kujul.
Jamad saarel on pikitud mälupiltidega Inglismaalt. Reede pole enam julm inimsööjast metslane, vaid 12 keelt valdav särava mõistusega vestluspartner - seega poliitiliselt on kõik korrektne.
Tundub, et tegijad ei tea päris, millist sarja nad teha tahavad. Tõsised kaasamõtlemist nõudvad stseenid vahelduvad lustaka trummipõrina saatel surevate piraatidega… Raske öelda, kes on sihtgrupp.

sellises majas elavad

 - - -

“Legend of the Seeker”  - puusepp Richard asub maailma kurja türanni ikkest vabastama… sest legendi järgi peab ta seda tegema. Tegevuspaigaks fantaasia-keskaeg - nõiad-võlurid, lohed jne… Boonuseks Richardi ideaalsed kõhulihased, tema naiskaaslase julge lõikega kleidid ja suhteliselt efektsed mõõgavõitlused.
Oleks vähemalt 10 aastat noorem, oleks mõlemad sarjad automaatselt lemmikud. Keda sellised lustakad seiklused tõmbavad, võivad kindlasti vaadata - professionaalselt tehtud meelelahutus. Iseasi kui kaua neid rahaõgijaid elus suudetakse hoida - vaatajanumbrid ei ole just hiilgavad…

- - -

“Sanctuary” - midagi ulmesõpradele. Kuigi 15-minutilised prooviepisoodid “linastusid” netis juba eelmisel aastal ja sari on toodetud Kanadas, võib seda siiski “uueks USA sarjaks” nimetada - selle aastal kasutada korralik eelarve, 40 minutit ühe osa kohta, kodu USA Sci-FI kanalil.
Täheväravast tuttav Amanda Tapping on oma blondid kiharad tumedaks värvinud ja kasutab sünnipärast kerget inglise aktsenti. Tema tegelane on 157-aastane (katsed vampiiriverega) doktor Helen Magnus, kes peab varjupaika, mis on mõeldud “teistsugustele” (maal elavatele müstilistele olenditele) - osad on seal oma vabast tahtest, sest nii on neil ohutum, teine osa sunniviisiliselt, sest nii on ülejäänud maailmal ohutum. Seega on võimalused piiratud… koletised, viirused, tegelased minevikust - näiteks mina ei teadnud varem, et Nikola Tesla oli vampiir…  Müstilisi olendeid aitavad kaitsta ja jahtida Magnuse tütar Ashely, kriminaalpsühholoog Dr. Will Zimmerman, arvutiekspert Henry ja lumeinimene(!) Lumeinimese osas Christopher Heyerdahl, kes teeb sarjas topeltrolli - kohe ma seda ära ei tabanud…

tütart mängib Emilie Ullerup - kena viikingiverd tüdruk

Enamik tegevust on üles võetud rohelise ekraani taustal, aga seda on tehtud niivõrd osavalt, et kehvama silma petab korralikult ära. Samuti on “Sanctuary” näol tegemist esimese sarjaga, mis on täies mahus filmitud lindivaba RED kaameraga.
Üldiselt vaadatav… lugudega võiks pisut rohkem vaeva näha.

- - -

“Sons of Anarchy” - uue telehooaja ambitsioonikaim projekt. Äsja oma seitsmenda ja ühtlasi viimase hooaja lõpetanud “Räpase Mackey” (The Shield) looja Kurt Sutteri uus lapsuke. Jälgitakse Kalifornia kriminaalse mootorrattajõugu tegemisi. Väikelinnas resideeruv “Sons of Anarchy” peab hakkama saama kohaliku politsei ja ATF agentidega, neonatsidest narkoärikate ja konkureeriva latiino motoklubiga; põhisissetulek relvaärist (”Räpasest Mackeyst” üle toodud) neegrigängiga ja IRA-ga… Natuke “Soprano” hõngu lisab keerulised peresuhted/klubihierarhia…
Näitlejavalik on muljetavaldav - hellboy Ron Perlman ja terve rodu Hollywoodi efektseid pätilõustu (Mark Boone Junior, Kim Coates, Tommy Flanagan), Mitch Pileggi, naistest Sutteri abikaasa Katey Sagel, “Sopranode” Drea de Matteo jt.
Sari vajab oma harjumatute tegelaste ja keskkonna tõttu natuke sisseelamisaega - ei tasu kohe alguses ära ehmuda. Esimene hooaeg sai tõelise hoo sisse alles viimase nelja osaga. Pühendan sellele kunagi eraldi postituse.

(ainult neile, kes suudavad spoilerid juba enne lugemist välja sorteerida - intervjuu Kurt Sutteriga)

- - -

Võib vist joone alla tõmmata; kui midagi unustasin, andke teada.

Sarjad, mille esimese hooaja lõpuni vaata(si)n ja teist ootama jään: Raising the Bar, Mentalist, Life On Mars, Kath & Kim, Testees, Sanctuary ja Sons of Anarchy.

Palun mitte valesti aru saada. Pealkirja näol ei ole tegemist küsimuse, vaid postituse sisukirjeldusega.

PÖFF on alanud, tõelise hoo saab festival sisse reedel, 28. novembril. Peale kaheaastast pausi ollakse tagasi CC Plaza mugavates toolides. Ei ole küll telgitagustega kursis, aga millegipärast on tunne, et koostöö ei piirdu vaid ruumide rentimisega. Pakun, et teistsuguse lahenduse korral oleks kinokülastajad mitmeid PÖFFi kavas olevaid filme hoopis “CC Plaza väärtfilmide nädala” raames nautida saanud… Positiivne igal juhul. Programm on TÕELISELT hea - kui näiteks eelmisel aastal jäi minul isiklikult filme puudu, siis seekord napib pigem aega ja raha. Erikohtlemise osaks saab Tartu, kus filmidega täidetakse nii Athena kui uus Cinamon. Neetud tudengid ja kampsunites antikapitalistid, vaadake, et te majandussurutise tingimustes vapralt edasi tegutsevat festivali miinusesse ei jäta…
Muidu tuleb Tiina “Nagu” Lokk ja…

Ilmselt ei ole minu puhul tegemist “ideaalse festivalikülastajaga”. Või ideaalse tarbijaga laiemalt. Kaalun iga ostu lihtsalt liiga hoolikalt.
Samuti ootan, et TASULINE filmivaatamine (kino) lahutaks eelkõige meelt, pakuks emotsioone; silmaringi avardamine ja erinevate maailma riikide filmitööstusega tutvumine ei ole eesmärk omaette.
Kulutan igal aastal meeletult aega, et enda (ja mõne abitu tuttava filmisõbra) programm lõplikult paika saaks. Seekord otsustasin filmivaliku põhjused lühidalt kirja panna ja võõrastega jagada. Tegelikult muutus kogu protsess isegi meeldivamaks - lisaks netis surfamisele sain vahepeal notepadis klõbistada ja mõned pildid kõvakettale salvestada. Kokku kulus selle jama peale umbes 12 tundi. Keskmiselt seega 3 minutit filmile - kui nii võtta, ei olegi kõige hullem
Ei viitsi teksti uuesti üle kontrollida… loodan, et on enam-vähem loetav.

Nimekirjast jäid välja eeldatavad publikumagnetid:
Vicky Cristina Barcelona (nähtud, sobib Woody Alleni austajatele, mind isiklikult tüütas) ja Happy-Go-Lucky (nähtud, eesmärgita “hea-tuju-tekitaja”, Sally Hawkinsi ja Eddie Marsani suurepärased sooritused) - mõlemad filmid tulevad õige pea Sõprusesse, aega on.
Ja Blindness (maailm jääb pimedaks) ning Entre les murs - The Class (multikulti kooliklass Prantsusmaal). Hoolimata lavastaja Fernando Meirelles‘i nimest ja Cannes‘i Kuldsest Palmioksast (vastavalt  Blindness ja The Class) ei jätnud nad mulle piisavalt head muljet - seega ei vaata ise ja ei julge ka teistele soovitada. Kunagi hiljem vaatan kindlasti ära.

Organiseerisin nimekirja ümber, kõigepealt tõeliselt suured ootused, Oscarinõudlejad või juba järgi proovitud kvaliteetkaup:

Külmunud jõgi - Frozen River (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=2054&module=1&todo=film

Üksikema hakkab olude sunnil üle lumise USA-Kanada piiri immigrante sisse smuugeldama… Tundub safe bet - peapreemiad festivalidelt üle maailma. Madala eelarvega ja siiani üsna tagasihoidlikult tegutsenud film, aga julgemad asjatundjad ennustavad juba praegu mitmeid Oscari-nominatsioone: naispea- ja kõrvalosa, film, lavastaja, originaalstsenaarium… Kui ei taha, et teised filmisõbrad sind veebruaris narrima hakkavad, tasub ära vaadata.

Maadleja - The Wrestler (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1918&module=1&todo=film

Mickey Rourke, keda ma pean andekaks näitlejaks ja huvitavaks inimeseks, on oma karjääri jooksul teinud tõeliselt halbu - peaaegu andestamatuid - (filmi)valikuid. Kas veteranist ameerika showmaadleja roll suudab kõik minevikus tehtud vead korvata? Käivad vaiksed oscarisahinad, Rourke’i sooritust võrreldakse Daniel Day-Lewise mulluse hiilgerolliga… Siiani ainult positiivsed arvamused. Kindel valik!
Värske intervjuu peakangelasega… tõenäoliselt pikim, mille Rourke elu jooksul andnud: video

Eliitrühm - Tropa de Elite (2007)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=653&module=1&todo=film

Elu Brasiilia agulites (favelades) - Värviline, lärmakas, naturaalne, julm ja verine. Võrreldav “Jumala linnaga” (Cidade de Deus), seekord lähenetakse korravalvurite vaatenurgast. Suurepärane film. Ise nägin kõnealust filmi juba pea aasta tagasi, pikemalt kirjutasin siin.
Koos Eliitrühmaga võib ära vaadata ka dokumentaali Favela Rising (2005), milles endine narkodiiler hakkab muusika abil favela karmi elu parandama.

Ballast (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=988&module=1&todo=film

Hall film. Keerulised inimsuhted ja karm elu Mississippi alamjooksul. Neegripere peab bensiinijaama/kauplust; isa sureb narkootikumide üledoosi tõttu; naine, poeg ja vend elavad edasi… Kriitikute poolt kiidetud, Sundance‘il auhinnatud. Väidetavalt suurepärased osatäitmised amatöörnäitlejatelt. Režissöör Lance Hammer on üheks oma eeskujuks nimetanud Paul Thomas Andersoni. Tõotab head.

Gomorra (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=703&module=1&todo=film

Roberto Saviano (tema vastu tehtud tapmisähvardused on ka Eesti meediast läbi käinud) romaanil põhinev film Itaalia kõikvõimsast kuritegelikust organisatsioonist Camorra. Väidetavalt üks tõepärasemaid maffiafilme. Auhind Cannes’ist.

Luba sisse see õige - Lat den rätte komma in (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=726&module=1&todo=film

Väga palju positiivset tähelepanu pälvinud ainulaadne vampiirifilm (kuid mitte ainult). Tegevuspaigaks 80ndate alguse lumine Rootsi, peaosalisteks lapsed. Kui see teema vähegi paelub, tasub kindlasti vaadata. Film jätab õhku piisavalt küsimusi - juttu jätkub kauemaks…

Mees köiel - Man on Wire (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1131&module=1&todo=film

Dokumentaalfilm prantsuse köielkõndija Philippe Petit kõige julgemast trikist - New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse tornide vallutamisest. Hoolikalt planeeritud ja rangelt keelatud plaan viidi ellu 7. augustil 1974. aastal. Isegi filmi nägemata ja ainult teiste inimeste muljete tuginedes julgen ennustada parima doki Oscarit…
Pöffi ainuke Tallinna seanss pühapäeva õhtul kell 22:30 KUMUs! What the what!?

Ülejäänud, ingliskeelne toodang kõigepealt:

Hiljem - Afterwards (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1893&module=1&todo=film
Linateos, millest keegi midagi ei tea. Aga kuna seal mängib John Malkovich (kelle tegelane näeb inimeste surma ette), pakub film paratamatult huvi. Loodame, et väga hull ei ole.

Humboldti maa - Humboldt County (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=2290&module=1&todo=film
Omaenda isa poolt läbi kukutatud üliõpilane sattub oma rännakutel kanepikasvatajate perekonna juurde. Uued tuttavad ja huvid… vaated elule muutuvad jne. Sisututvustus ja jupid filmist tundusid huvitavad, võin ka eksida…

Hüvasti, Solo - Goodbye Solo (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=2041&module=1&todo=film
Aafrika immigrandist taksojuht sõbruneb vana valge lõunaosariiklasega, kes soovib sõita inimtühja mäe tippu ja… Suure tõenäosusega üks kurvema lõpuga filme festivalil…
Lühikesed lõigud filmi kodulehel kutsuvad vaatama - vähemalt näitlejatöö lubab loota tipptaset. Veneetsia kriitikutele meeldis samuti.

Külaline - The Visitor (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1079&module=1&todo=film
Äsja oma naise kaotanud professor avastab oma korterist immigrandipaari - professor õpib Aafrika trumme taguma, saab süürlasega sõbraks ja kohtub tema sarmika emaga. Varsti saavad immigratsiooniametnikud ebaseaduslikult riigis viibiva süürlase kätte. Selle tutvustuse järgi tundub nagu üks lääge “muutumislugu”, aga loodan väga, et “The Station Agent” (2003) looja Thomas McCarthy suudab siit midagi rohkemat välja pigistada. Peaosalise Richard Jenkinsi nimi maksab samuti midagi.

Rachel abiellub - Rachel Getting Married (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1221&module=1&todo=film
Anne Hathaway mängib endist narkosõltlast ja muidu igatpidi probleemset noort naist, kes õe pulmadeks tagasi koju saabub. Tutvustuste (eriti treileri) järgi paistab suhteliselt kerge ja  südamlik (et mitte öelda imal) lugu - seetõttu tundubki imelik, et seni on “tavalised inimesed” filmi professionaalsetest kriitikutest tunduvamalt madalamalt hinnanud. Äratas huvi.

Laine - Die Welle (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=805&module=1&todo=film
Saksa õppejõud korraldab õpilastele eksperimendi eesmärgiga demonstreerida autokraatliku riigikorra ohte. Peagi väljub asi kontrolli alt. Tahes-tahtmata meenub “Das Experiment”. Film põhineb USA autori Todd Strasseri samanimelisel romaanil. Filmis on toodud tegevus kaasaega ja kui ma ei eksi… lisatud natuke verd. Romaan jättis mind suhteliselt külmaks, äkki on film parem.

Tagaajaja - Chugyeogja (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=690&module=1&todo=film
Selle aasta “Lõuna-Korea film”. Korravalvurid ei suuda sarimõrtsukat kinni hoida. Korrumpeerunud võmm-kupeldaja jõuab oma kadunud tüdrukute jälgi ajades sama isikuni. Viimasena kadunud hoolealune võib veel elus olla. 2 tundi kestev märulipõnevik - meelelahutaja.

Vaikne kaos - Caos calmo (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=958&module=1&todo=film
Naise kaotanud mees hoolitseb väikese tütre eest ja õpib uuesti elama. Tundub ilus lugu, “itaaliapärase” operaatoritöö ja muusikakasutusega. Natuke nilbet reklaami ka: Vatikan mõistis filmi hukka, sest see sisaldab ühte üsna otsekohast seksistseeni.

Absurdistan (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=866&module=1&todo=film
Väljamõeldud maa väljamõeldud linnakeses läheb veevärk rikki ja naised jätavad mehed seniks “kuivale”, kuni vesi jälle kenasti voolama hakkab. Sakslase Veit Helmeri draamakomöödia. Pakub huvi eelkõige sellepärast, et lavastaja eelmine suuremat kõlapinda leidnud film “Tuvalu” oli väga eriline (huvitav-imelik). Kui aega üle jääb, võib kontrollida.

Achilleus ja kilpkonn - Akires to kame (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1224&module=1&todo=film
Ärahellitatud poisist sirgub kunstnik. Lavastaja Takeshi Kitano peidetud autoportree, kolmas seeriast. Tunnusmärgid: kerge must huumor, ilusaid värvid ja muusika. Pisut hirmutab pikkus - 2 tundi - oht ära vajuda.

Õndsus - Mutluluk (2007)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1410&module=1&todo=film
Noor Türgi naine Meryem vägistatakse - “perekonna au päästmiseks” tuleb neiu tappa. Külavanema poeg ei saa ülesandega hakkama ja noored põgenevad.
Film, mille kohta minimaalset infot… aga paistab ilus. Teema aktuaalne, ka siin, koduses Euroopas.

Valss Bashiriga - Waltz With Bashir (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1119&module=1&todo=film
Arvatavasti esimene animeeritud täispikk dokumentaalfilm. Režissöör Ari Folmani asub lahti harutama oma kummalisi mälupilte 1982. aasta Liibanoni sõjast, räägib endiste võitluskaaslastega ja paneb nende mälestused ning oma unenäod animatsiooni vormi.
Ausalt öeldes tundub filmi “dokumentaalsus” kuidagi lavastatud, seda arvamust süvendas veelgi mingilt briti kanalilt nähtud intervjuu Folmaniga - mees esitas justkui hästi pähe õpitud reklaamteksti… ja jättis kogu oma olekuga võltsi mulje. Tavaliselt loen selliseid asju õigesti… Mis muidugi ei tähenda, et film ise hea ei või olla.

Šokolaad - Chocolate (2008)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1905&module=1&todo=film
Idamaiste võitluskunstide film Taist; režissöör mees, kes vastutab “Ong-Baki” eest; Autistist tüdruk (kes õpib võitlema telekas vanu kung-fu filme vaadates!) hakkab oma raskelt haige ema eest võlgu sisse nõudma. Maksimaalselt reaalset valu, “nähtamatuid traate” kasutatud vaid vigastuste vältimiseks (mis küll alati ei õnnestunud)… Kui antud teema vähegi huvi pakub, on film kohustuslik.

Hea, halb ja kummaline - Joheunnom nabbeunnom isanghannom (2008)
(vihje: The Good, the Bad and the Weird)
http://2008.poff.ee/?lang=1&id=686&module=1&todo=film
Kiiksuga korea vestern Ji-woon Kim‘ilt (kes lavastanud ka erakordselt hea “A Bittersweet Life”). Hinge närib väike kahtlus, et tegemist ei ole “tõelise väärtfilmiga”, aga tempokas märul peaks meele igal juhul korralikult ära lahutama. Seanss laupäeva hilisõhtul 23:59 Kosmoses, seega peaks tuju juba päris hea olema. Hi five!

Valik selline, olge lahked.
Kõige toredam kogu asja juures on see, et ma ei ole enda jaoks veel lõplikku plaani kokku pannud, potentsiaalsete pinginaabrite filmivalik samuti kooskõlastamata… Loodame siis, et õhtuks kõik soovitud piletid otsas ei ole… (kus mu Pöffi pass on, ah?)

ohh…

Tagasi. Ei kommenteeri Jätkan sealt, kus pooleli jäi… Kunagi alustasin USA uute sarjade tutvustamist, aga ei jõudnud selle tööga eriti kaugele. Usa uued sügissarjad - “Pretty Handsome” on endiselt surnud ja “True Blood” on endiselt saast. Hetkel kirjutaks lühidalt uutest sarjadest, milles suuremal või vähemal määral kurjategijate püüdmisega tegeletakse.

Nii nagu arvata oli, tehti “Uus Knight Rider” ikkagi seriaaliks. Pilootfilmist kirjutasin siin. Endiselt jääb täiesti segaseks, kellele see sari mõeldud on. Vanusepiiriks on seatud 14, kuid minu arust sobib see pigem ülem- kui alampiiriks. Jube.

- - -

Esimene langeja - reitinguhull telekompanii NBC loobus “My Own Worst Enemy” edasisest tellimisest. Sarja avahooaja planeeritud 13st osast lastakse eetrisse 9.
Analüütik Henry (Christian Slater) on naise, kahe lapse ja koeraga pereisa… kelle aju aeg ajalt ümber lülitatakse. Henryst saab Edward, ülisalajase korrakaitseorganisatsiooni tippagent, kes oskab tosinat võõrkeelt ja tapab pahalasi silma pilgutama. Kui missioon sooritatud, ärkab Henry libamälestustega ja elu läheb edasi. Probleemid tekivad siis, kui süsteem (aju?) katki läheb ja isiksusi suvaliselt ümber lülitama hakkab. Henry avastab ennast keset tulevahetust Hiinas või Mehhikos, Edward peab käima Henry tütrega poes kleite ostmas.
Esimene küsimus, mis sarja vaadates tekib: miks? Kas veel keerulisemalt ei ole võimalik luurata? Ok, meelelahutus ei peagi alati loogiline olema. Aga sari on lihtsalt igav. Kõige parem osa arvatavasti Christian Slateri ja Mike O’Malley (mängib analüütik/agenti, kes ei ole katki) omavaheline suhtlemine. Ise vaatan ilmselt lõpuni, sest kunagi napsise peaga sai alustatud. Tahan näha, kuidas nii kiire etteteatmise peale sari lõpetada suudetakse (ma eeldan, et mingi lõpplahendus siiski filmiti). Teistele ei soovita.

Sarja kodu: http://www.nbc.com/My_Own_Worst_Enemy/

- - -

Ameerikas teleekraanidel pole juba tükk aega korralikku kohtudraamat. Oma viimast hooaega jooksev “Boston Legal” on kerge musta huumoriga vürtsitatud sari, mis keskendub pigem paarile ekstravagantsele tegelasele, advokaatide töö on selgelt tagaplaanil. “Law & Order” (Seaduse nimel) erinevad versioonid keskenduvad süüdistuse kokkupanemisele - politsei ja prokuratuuri töö jälgimisele.
Selle augu täidab “Raising the Bar”. Sari, mis katab võrdselt kõik kohtusaali nurgad. Peategelased on noored ja ambitsioonikad advokaadid-süüdistajad (endised kursusekaaslased), kes peale rasket tööpäeva baaris kokku saavad. Seltskonda kuulub ka kohtunikuabi. Sarja “vanad inimesed” on karmikäeline naiskohtunik Kessler ning advokaadibüroo ja prokuratuuri bossid. Ei oska hinnata, kui reaalsed sarjas käsitletud kohtuvaidlused on, aga tavavaatajale peaksid nad piisavalt usutavatena mõjuma. Õigusemõistmine ja isiklikud suhted on kenasti tasakaalus. Kõige rohkem ekraaniaega saab ilmselt Mark-Paul Gosselaar (NYPD Blue) - oma klientide heaks läbi tule ja vee kõndiv advokaat Jerry Kellerman.
Sarja suurim pluss on ühtlaselt head näitlejatööd, ka kõik väikesed osad on väga hästi täidetud. Ei mängi skandaalile, vaid ajab rahulikult oma asja (no üks kapis gei ja koduvägivalla ohver on, aga need teemad lahenevad üsna kiiresti). Sarja esimese hooaja 10 osa võeti hästi vastu ja juba on antud sisse 15 osa tellimus teiseks hooajaks (üks esimesi sarju, mida julgeti pikendada)
Kerge teadmiste kontroll: Raising the Bar - Body of Evidence
Poomismäng juriidiliste terminitega. Hinnang mu inglise keele oskusele sai tõsise hoobi - umbes pooltel juhtudel lõpetasin võllas.

Sarja kodu: http://www.tnt.tv/series/raisingthebar/

- - -

Nii, natuke ulmet. Sari mida kiputakse võrdlema X-Files’iga - “Fringe”. Võrdlus ei ole tegelikult kohane, sest maavälistele jõudude asemel tegeleb Fringe ainult “teaduslike” anomaaliatega - tiitritest käivad läbi sellised märksõnad nagu psühhokinees, teleportatsioon, reanimatsioon, nanotehnoloogia, tehisintellekt, must mateeria jne. X-Files’ist erineb sari ka selle poolest, et lugudega on väga vähe vaeva nähtud. Lihtsalt võetud huvitavad teemad ja sinna 40 minutit ümber filmitud. Fringe’i eest vastutab sama seltskond, kes lõi sarja “Lost” (Teadmata kadunud). Ja me kõik teame, kuidas see lõppes. Ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes “Losti” üle pooleteist hooaja vaadanud.
Sarja sisu: kõigi probleemide eest vastutab võimas (kuritegelik) korporatsioon. Appi kutsutakse vaimuhaige (samas geniaalne) teadlane Dr. Walter Bishop (John Noble), kelle kunagisi leiutusi firma nüüd mite kõige õilsamatel eesmärkidel ära kasutab. Saladused, vandenõud ja reetmised. Vanameest peavad kantseldama ta poeg (Joshua Jackson) ja FBI blond naisagent (Anna Torv).

Uskumatu, aga see näitlejanna tundus juba enne tema nime teada saamist kuidagi väga tuttav… kodune. Nagu lõpuks välja tuli - eesti verd (mis iganes see on) Austraalia tüdruk. Torv oli kunagi Tõrv… eestlasest isa Hans Tõrv jättis Anna lapsena maha ning keegi ei ole sellest luuserist enam kunagi midagi kuulnud (vot sulle Eesti meest). Samas Anna tädi ANNA Tõrv võitis jackpoti, kui abiellus meediamogul Rupert Murdochiga - lahutus läks Murdochile maksma 1,2 miljardit dollarit. Muljetavaldav. (miks ma Kroonikas ei tööta?)
Esimesest hooaega pikendati 22 episoodini. Suure tõenäosusega tuleb ka teine. Isiklikult ei suuda sellist kompotti seedida. Eriefektid ja Anna Torv on päris kenad.

Sarja kodu: http://www.fox.com/fringe/

- - -

Kaks sarja krimkade kunnilt - CBS’ilt.
Kõigepealt “Eleventh Hour”, mille taga seisab kõikvõimas Jerry Bruckheimer. Uutest sarjadest on “Elevent Hour” ilmselt kõige intelligentsem - kuigi juhtumid ei ole kindlasti tavalised,  on nad vähemalt teoreetiliselt korrektselt (sageli koos valemitega) lahti seletatud. Sarja peategelane on Dr. Jacob Hood, keda kehastab siiani vaid “kurjade tegelaste” rollidega silma jäänud Rufus Sewell. Dr. Jacob Hood räägib alati aeglaselt ja rahulikult, kasutab Batmani hääletooni; kutsutakse lahendama eriti keerulisi - “teaduslikke” kuritegusi… Teda turvab blond naisagent (märkate mustrit?) Rachel Young (Marley Shelton).
Naaatuke aeglaseks jääb - blondi roll jääb lahjaks ja Sewell ei suuda kogu episoodi üksinda täita. Vaatjanumbrid siiani pisut madalamad kui näiteks CSI erinevatel variatsioonidel.

Sarja kodu: http://www.cbs.com/primetime/eleventh_hour/

- - -

Teine ja ülekaalukalt edukaim uus sari (mitte ainult krimisarjade hulgas) on “The Mentalist”.
Ootamatult suures edus on süüdi üks mees - peaosatäitja Simon Baker. Või pigem tema tegelaskuju Patrick Jane. Äärmiselt tähelepanelik, inimesi nagu raamatuid lugev, kõigiga kontakti leidev, lokkis juustega ja jääd sulatava naeratusega - ühesõnaga ideaalmees. Kuidas mancrush eesti keeles on?
Aga Patrick Jane hinge painab raske süükoorem. Kunagi teleshows “selgeltnägijana” lihtsameelseid lollitades tegi ta saatusliku vea ja heitis nalja Red Johni nime all tegutseva sarimõrvari üle… ning kaotas oma naise ja lapse (seega peavad vaatajad talle veel kaasa ka tundma). Jane loobus inimeste petmisest ja töötab mingi Kalifornia uurimisorgani (CBI - California Bureau of Investigation) nõustajana.

Tegemist on tõelise ühemeheshowga, ülejäänud tegelaste rolliks jääb kurjategijate käte raudu panemine ja Jane’i imepäraste oskuste imetlemine. Korrakaitsjate kampa juhib “Prison Breakist” (Põgenemine) tuttav Robin “ma-ei-oska-naeratada” Tunney.
Äärmiselt primitiivse ülesehitusega sari - vaataja tunneb süüdlase ära ainult pisut hiljem kui Jane. Aga hea kerge meelelahutusena töötab ideaalselt.

algustiitrid

Sarja kodu: http://www.cbs.com/primetime/the_mentalist/

- - -

Viimasena USA uusverisoon briti samanimeliselt sarjast - “Life On Mars”. Uurija Sam Tyler (Jason O’Mara) saab autolt löögi ja ärkab 1973. aasta New Yorgis. Kuni asjaolude selgumiseni jätkab mees seda, mida kõige paremini teha oskab - kurjategijate püüdmist (varustatud teadmistega tulevikust). Nagu kombeks sai USA variant esimese hooga meeletu sõimu osaliseks. Minu arust täiesti põhjendamatult. Väga mõnus ajaviide heade näitlejate ja suurepärase heliribaga. Tekst läheks vist liiga pikaks, pühendan “Life on Marsile” kunagi eraldi sissekande…

Sarja kodu: http://abc.go.com/primetime/lifeonmars/

Ameerika telekanal History käiab alates eelmisest nädalast saadet, milles erinevad inimesed (sealhulgas Nolan, Bale ja psühholoogiaprofessorid) püüavad avada Batmani ja tema vaenlaste mõttemaailma-tegutsemismotiive. Kuigi oma olemuselt on “Batman Unmasked: The Psychology of the Dark Knight” üks 45 minuti pikkune reklaam, sobib see ideaalselt enda nö “Batmani lainele” viimiseks - väga kena montaaž, Zimmer-Howardi heliriba, tõenäoliselt parim kogu pilte Batmani koomiksitest ja mõned huvitavad paralleelid (Batman on Theodere Roosevelt?). Tuleb välja, et isegi nahkhiiremehe loojafirma DC asjapulgad ei defineeri oma kangelase tõelist indentiteeti sarnaselt. Kumb on fassaad: Bruce Wayne või Batman?

Saab vaadata siin või kolmes osas siin: 1, 2, 3 (kes pole Jokeri ja Two-Face’i tegelaskujudega kursis, võivad oma tulevast “Pimeduse Rüütli” filmielamust asjatult soperdada)

“The Dark Knight” on alustanud ülivõimsalt - läbi aegade suurim nädalavahetuse kassatulu (lõpuks ometi - Spider-Man 3 ei väärinud seda) ja esikoht IMDB parimate filmide tabelis. Laiaulatuslik reklaamikampaania, ravimite üledoos ja massipsühhoos on teinud oma töö. Isiklikult ei mõtlegi selle hullusega kaasa minna - astun ajutiselt kõrvale ja usaldan lehe tundmatu võõra kätesse.

edit: Et käesolev postitus mingigi mõtte saaks, tuleks natuke selgitada. Võtsin eeskuju suurepärasest Batmani reklaamikampaaniast… täpsemalt selle lõpust, kui Joker mööda internetti kondas ja lehti sodis.
Blogi nägi paar nädalat välja selline, taustaks kurjakuulutav Jokeri naer:

Ekraanipaugud ka filmsmusic.blogspot.com ja 13-street.blogspot.com filmiblogidest:

ETV pakub vaatajale täna õhtul/öösel kolm head dokki. Hariv film Eesti ajaloost, laste elust India punaste laternate tänaval ja USA terrorismivastase sõja pahupoolest. Kahel viimasel ette näidata parima dokumentaalfilmi Oscarid aastatest 2004 ja 2007.

21:25 Haukka grupp (2005)
22:20 Bordellis sündinud - Born Into Brothels: Calcutta’s Red Light Kids (2004)
00:30 Takso põrgusse - Taxi to the Dark Side (2007)

Nii nagu igal suvel, lekivad (või lekitatakse) internetti vähemalt pooled septembris USA teleekraanidele jõudvad sarjad. Osad neist täiesti teleküpsed pilootosad, teised alles stuudiobosside heakskiitu ootavad poolikud tooted (”here be show title”, “here be scene 51″ jne). Kerge ülevaade pakutavast.

Kõige meeldejäävam esimesena. Tragikoomiline “Pretty Handsome” - “Nip/Tucki” looja Ryan Murphy projekt.

that’s an awesome costume

Bob Fitzpayne on ameerika kõrgklassi perekonnast pärit mainekas günekoloog, kellel on suur saladus. Ta on naisena mehe kehas lõksus. Siiani on ta seda oma vanemate, naise, kahe lapse ja kõigi teiste eest edukalt varjanud, kuid vales elamise koorem muutub aina raskemaks. Saladusi on teistelgi - Bobi isal on armuafäär ja Bobi poja tüdruksõber ootab last.

Joseph Fiennes (Shakespeare in Love) teeb suurepärast tööd (transseksuaalid võivad muidugi vastu vaielda). Samuti ülejäänud näitlejad, eriti Bobi naist Elizabethi kehastav Carrie-Anne Moss (Matrix) ja Bobi esimest transseksuaalist patsienti mängiv Dot Jones. Väga kena kaameratöö (pingelistes olukordades ja fantaasialõikudes kasutatakse ka “käsikaamerat”), mängitakse osavalt helitugevusega ja kasutatakse julgelt muusikat. Dialoog on taotluslikult irooniline (võib-olla isegi teatraalne), samas välditakse tõsiste teemade juures labaseks muutumist. Igatpidi hoolikalt üles ehitatud meelelahutus. Isegi lõputiitrid saabuvad koos läbi aegade parima lauluga, sobib ülihästi (ma arvan, et kõik saavad aru, mis lugu ma mõtlen)

Joseph Fiennes & Carrie-Anne Moss

Nüüd puänt - telejaam FX ei plaani sarja näitama hakata! Ja ilmselt ei jõutud seda enam kellelegi teisele müüa. Pehmelt öeldes kummaline otsus. Viimased 10 aastat kestnud kõikvõimalike seksuaalhälvikute televisioonis promomine on mind tõeliselt ära tüüdanud, aga sellise projekti tagasilükkamine on kergemat sorti kuritegu. Loomulikult on teoreetiline võimalus, et keegi korjab sarja kevadhooajal või järgmisel sügisel uuesti üles, aga elu on näidanud, et see on väga keeruline - filmitegijad-näitlejad on seotud juba uute projektidega. Hoopis tõenäolisem on, et isegi see tunnipikkune pilootosa ei jõua kunagi teleekraanidele. Väga kahju - potentsiaali üheks (püstitatud teemad ei luba minu arust pikemaks venitada) väga tugevaks hooajaks oleks piisavalt. Fiennesi ja Mossi karjäärile oleks natuke meediasära ära kulunud.

- - -

Nüüd ühest teisest kuriteost - HBO(!) hakkab sügisest näitama uut vampiirisarja - “True Blood”. Sari põhineb Charlaine Harrise soparomaanidel, televisooni toppis asja “Six Feet Under” (Mulla all) looja Alan Bell. Tegevus leiab aset USA lõunaosariigi väikelinnas. Vampiirid on äsja “kirstust välja tulnud” (teadlased on leiutanud efektiivse vereasendaja, seega puudub vajadus kaaskodanikke õgida) ja proovivad inimestega külg-külje kõrval elada. Peategelane Sookie Stackhouse (Anna Paquin) on telepaatiliste võimetega ettekandja, kes ühte salapärasesse vampiiri ära armub…

pildil salapärane vampiir

Ma ei mäleta, millal viimati midagi nii tobedat nägin. Totrad tegelased, ülepingutatud näitlemine (eriti see kolmekordselt võimendatud lõunaosariiklase aktsent), jube dialoog. Boonuseks natuke hullumeelset vampiiriseksi ja paljast ihu (osadel hakkasid kõrvad liikuma, aga tegelikult ei suuda “isegi vampiiriseks” seda käkki päästa)
Ma saan aru, et proovitakse täita Buffyst/Angelist ja eelmise hooaja (ebaõiglaselt katkestatud) sarjast “Moonlight” jäänud tühja auku… Tasemevahe on lihtsalt masendav.

- - -

Imelikult pikaks venis tekst, tegelikult plaanisin iga lekkinud sarja kohta (kokku 9) ainult paar lauset kirjutada. Ülejäänutest siis kunagi hiljem. Aga Pretty Handsome’i ja True Bloodi soovitan ära vaadata. Väga õpetlik. Saab näha, millised projektid kõrvale heidetakse ja millised eetrisse paisatakse.

Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival on poole peal. Pärnu osa õieti juba lõppenud ja auhinnad jagatud. Edasi liigub festival lahjendatud programmiga Rakverre, Manijale, Haapsallu, Viljandisse, Heimtalisse, Otepääle ja Põlvasse.

Ise ei ole seanssidele kunagi füüsiliselt kohale jõudnud. Graafikud ei ole kattunud… ja festivali tase ei ole veel selline, mille pärast eraldi puhkuseplaane teha. Aga kellel aega, tasub kindlasti läbi astuda (pilet kõigest 10 krooni). Nagu eelmistel aastatel, sain ka seekord festivalist osa ETV vahendusel - imekombel õnnestus ära vaadata kõik alaprogrammi “Lapsed ja vanemad” 7 filmi. Teema on iseenesest keeruline - intiimsetest peresuhetest (hea) tõsielufilmi tegemine on väga raske. Võib-olla sellepärast tunduski televaatajatele pakutav valik natuke lahjem kui tavaliselt. Ei hakanud iga filmi kohta eraldi postitust tegema, seega panen siin mõtted paari lausega kirja…

Kodu (Domov, Tšehhi 2007)
R: Margareta Hruza
Režissöör võtab üles oma segased peresuhted. Tšehhist Norrasse põgenenud pere puruneb, kui ema otsustab mehe ja 14-aastase lapse maha jätta ja USA-sse sõita. Aastaid hiljem saab ema oma täiskasvanud tütre ja mehega uuesti kokku.

Kui eksin, andku Hruzad mulle andeks, aga midagi nii võltsi pole ma ammu näinud. Nö käsikirjaga tõsielufilm, ettevalmistatud tegevuspaikade, tellitud muusikaga… Soovitan vaadata - väga huvitav, et ka nii saab dokumentaalfilmi teha.
- - -

Mayomi (Suurbritannia 2008)
R: Carol Salter
Sri Lankal elab tubli noor naine Mayomi, kes kaotas tsunami tõttu oma ema ja kodu ning peab nüüd üksinda invaliidist isa, joodikust venna ja 6-aastase kasupojaga hakkama saama.

Kurb, kuid positiivne lugu. Filmina korralikult ei töötanud - natuke laisalt filmitud ja kokku lõigatud.
- - -

Ema (La mère, Šveits 2007)
R: Antoine Cattin ja Pavel Kostomarov
Film vaprast vene naisest Ljubovist. Keerulise elusaatusega üheksa lapse ema tõestab, et heaks inimeseks olemine (või selleks saamine) on võimalik ka kõige raskemates oludes.

Masendav ja samal ajal lootust sisendav. Naer ja pisarad käsikäes. Väga lihtne ja arvatavasti mitte eriti haruldane lugu, aga kindlasti vaatamist väärt. Pikemalt kirjutasin siin.
- - -

Marcela (Tšehhi 2006)
R: Helena Trestikova
Marcela abiellus, sünnitas tütre, mees jättis maha, otsis uue mehe, sünnitas vaimupuudega poja, otsib uusi mehi, kaotab tütre, otsib uusi mehi. Marcela masendavat elu näidatakse tšehhi televisioonis, inimesed saadavad talle raha ja Marcela vahetab korterit.

Tüütu ja igav. Ekraanil ainult ebameeldivad tegelased. Festivali kataloogis “Marcela” kohta huvitav lause: “Marcela peab elama edasi ühiskonnas, kus raha räägib kõvema häälega kui inimlikud väärtused” - ei saanud aru, kuidas sellisele järeldusele jõuti…
- - -

Töötav ema (Ima Hozeret Habayta, Iisrael 2007)
R: Limor Pinhasov
Boliivlanna Marisa jätab oma kaks väikest last vanavanemate hoole alla ja läheb Iisraeli raha teenima. Alguses vaid kahe aasta pikkuseks planeeritud tööreis venib 15 aastani. Film näitab kuidas Boliiviasse naasnud Marisa (nüüd juba võõra) keskkonna ja perega kohaneb.

Asjatult pikaks venitatud - tühjade kaadritega täidetud film. Kui videomakk pildiga kiirkerimist ei võimaldaks, oleks vaatamine arvatavasti katki jäänud.
- - -

Hoia mind, lase mul minna (Hold Me Tight, Let Me Go, Suurbritannia 2007)
R: Kim Longinotto
Mulberry Bush on erikool Inglismaal, kus õpivad käitumisprobleemidega (tihti vägivaldsed) lapsed. Õpetaja peavad taluma sõimu, sülge ja füüsilist vägivalda. Ärritunud õpilased rahustatakse maha neid kinni hoides (eriti raskel juhul tuleb appi suur tugev neeger), lastakse lahti täiesti rahunenud ja oma halba käitumist arutavad lapsed.

Meeldejääv film, aga kahjuks väga poolik. Režissöör ja monteerijad otsisid ainult skandaale ja suuri tundeid. Seda tehes unustati vaataja infonälg - kuidas kool tegelikult toimis? Täiesti ignoreeriti koolis õppivaid tüdrukuid (ilmselt poistest vähem atraktiivsed - st vägivaldsed). Et kogu film oli üles võetud passiivse vaatleja seisukohast (puudusid intervjuud), jäi infohulk veelgi väiksemaks. Huvitav elamus sellegipoolest. Tahaks väga teada, mis neist lastest tulevikus saab.
- - -

Liza oma tee (Liza… Like Her, Panama 2005)
R: Anne Marie Canavaggio
Meesnaine Liza valmistab molasid. Molad on ilusad kirjud “riidemaalid”/traditsioonilised kuna indiaanlaste kehakatted.

Kogukond saab Lizaga hästi läbi, sest too jagab molade müügist teenitud raha külarahvaga. Vähemalt sellise mulje nad jätsid. Filmimiseks oli kastuatud mingit odavat miniDV säästukaamerat, mis muutis huvitavad kirjud molad (filmi parim osa) uduseks ja tuhmiks.
- - -

Televaatajad hääletasid ülekaalukalt parimaks filmi “Ema”. See oli tegelikult ka ainuvõimalik valik.

Žürii lemmikud:
Parim film – “Gugara”, Andrzej Dybczak ja Jacek Naglowski (Poola)
Eesti film - “Aljoša”, Meelis Muhu
Teaduslik jäädvustus – “Vihma tegemine”, Liivo Niglas (Eesti) ja Frode Storaas (Norra)
Film põlisrahvaste ellujäämisest – “Kokkupuutepunktid”, Perle Møhl (Prantsusmaa)
Loodus ja inimene - “Kas Saami metsade viimane joik?”, Hannu Hyvönen (Soome)
Kodanikuliikumist toetav film - “Tamm nr. 419″, Robert Harding Pittman (USA)
Prantsuse suursaadiku auhind - “Paradiis”, Jerzy Sladkowski (Rootsi)

- - -
XXII Pärnu Filmifestival
festivali kataloog (pdf fail) - kena mahukas ülevaade, tõlge on kohati eksitav

(pilt postituse päises on filmist “Hoidkem tants elus” - saab näha 16. juulil Rakveres ja 25. juulil Viljandis)

Täna jõuab Eesti teleekraanidele USA üks möödunud hooaja edukamaid projekte - “Californication”. Telesari, mida osad inimesed “Seksi ja linnaga” võrdlema kipuvad. Mõned erinevused: puuduvad ärritavad koledad naised, naljad on naljakad, tegelased on huvitavad, vaadata võivad nii naised kui mehed… Lisaks ohtralt paljast ihu ja meelemürke.

“Californication” jälgib elunautlejast kirjaniku Hank Moody (David Duchovny Kuldgloobuse vääriline osatäitmine!) sündmusterikast elu. Hank jagab oma päevad alkoholi, seksi, teismelise tütre kasvatamise ja tütre ema armastuse tagasivõitmise vahel. Vahel kirjutab midagi oma blogisse (mille eest tütre ema tulevane mees talle palka maksab) ja annab mõnele tüübile lõuga.

Sari alustab hoogsalt ja bravuurikalt (juba esimene stseeniga suudeti enda peale tõmmata Ameerika usuhullude viha - reklaam missugune), hiljem natuke rahunetakse ja minnakse sügavamale (hea näide on 8. osa)
Väga kenasti voolav meelelahutus. Sobivad näitlejad, hea dialoog ja mõnus heliriba.
Soovitan.

EETRIS: N 22:00, TV3

- - -

Ei saa aru, mis loogikast TV3 oma tegevuses lähtub. Ekraanile jõuab ookeani taga üliedukas telesari ja nad isegi ei proovi seda kuidagi müüa. Mõned vihmased õhtud sai vahepeal ka teleri taga veedetud - ei sattunud kordagi uut sarja tutvustava reklaami peale (kui selline üldse eksisteeris). Nuppe ajakirjanduses, bännereid netis samuti mitte. Ei arvagi, et sari suudaks Eestis mingeid meeletuid vaatajanumbreid koguda (natuke kaugele jääb meist see California päike), aga täiesti ilma reklaamita ei saa üldse midagi…
Või millest me üldse räägime… Minge kas või TV3 esilehele ja leidke mõni märge tänaõhtul alustava uue sarja kohta…
Nii ei saa ju rallit sõita.